matkad hinnakiri soovitus soomaa pildid ja jutud tellimine/kontakt
soomaa
Jõed
Pärnu jõgi
Navesti jõgi
Halliste jõgi
Raudna jõgi
Reiu jõgi
Kalamehe eri :)
Soomaa
 
saada sõbrale
avalehele
Reiu jõgi

Muud nimed: Tõitoja jõgi.
Üldandmed: Pärnu jõe alamjooksu vasakpoolne lisajõgi, paikneb Pärnumaal. Jõel on arvukalt lisajõgesid, mis enamikus suubuvad paremalt kaldalt. EJOKN (1986) järgi
algab Soka järvest Lätis ja suubub Pärnu jõkke vasakult kaldalt 9,1 km kaugusel suudmest; pikkus 73 km, valgala 917 km2, sellest Eestis 908 km2.
Tähtsamad lisajõed:
Veelikse oja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 62,1 km suudmest),
Jurga oja (pikkus 8 km, suubub paremalt kaldalt 60,4 km suudmest),
Külge oja (pikkus 18 km, suubub paremalt kaldalt 58,0 km suudmest),
Kalita oja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 55,5 km suudmest),
Humalaste jõgi (pikkus 14 km, suubub paremalt kaldalt 45,0 km suudmest),
Sigaste oja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 40,7 km suudmest),
Surju oja (pikkus 17 km, suubub paremalt kaldalt 22,1 km suudmest),
Lähkma jõgi (pikkus 40 km, suubub paremalt kaldalt 19,4 km suudmest),
Vaskjõgi (pikkus 26 km, suubub paremalt kaldalt 11,5 km suudmest) ja
Ura jõgi (pikkus 50 km, suubub vasakult kaldalt 9,3 km suudmest).
Reiu jõgi asub kogu ulatuses Pärnu madalikul ja on neerukujulise vesikonnaga. Jõe Lätis asuv lähtejärv Soka (läti keeles Sakas; pindala ~95 ha) asub 1 km kaugusel Eesti
piirist, Saklauri e. Koddu-Kapzemesi rabas. Jõgi algab järve põhjakaldalt, Lanksaare külast 3,5 km lõuna ja Veelikse teeristist 7,7 km lõunaedela pool ning suundub esimesed 6 km põhja poole. Pärast Eesti piiri ületamist voolab jõgi umbes 2 km Tõrga raba servas ning edasi vaheldumisi läbi metsade ja põldude, möödudes Lanksaare ja Viisireiu külast. Seejärel suundub jõgi ligikaudu 16 km pikkuselt põhjakirdesse, algul Tali küla idaserva põldude ja metsatukkade vahel ning Kalita oja suubumise järel valdavalt läbi metsade ja soode. Kuni Jurga oja suubumiskohani on jõesäng süvendatud ja õgvendatud, edasi allavoolu aga enamasti looduslik ja looklev. Umbes 3 km enne Tõitoja silda muutub jõgi väänlevaks, kohati silmusklevaks ja pöördub loodesse. Selles üldsihis voolab jõgi kuni Ura jõe suubumiskohani alamjooksul, olles enamasti ümbritsetud suhteliselt tiheda asustusega ja ülekaalus põllustatud maastikust. Ristiküla ja Surju ümbruses on jõel rohkesti umbkoolde. Allpool Vaskjõe suuet muutub jõesäng laugelt looklevaks. Reiu külas (9 km kaugusel suudmest) käändub jõgi põhja, möödub Silla külast ja endisest Vene sõjaväepolügooni alast ning suubub Paikuse asula edelaservas Pärnu jõkke.
Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 50,4 m ja suudmes 0,4 m. Jõe langus on 50,0 m ja keskmine lang 0,68 m/km. Lang on suurim keskjooksul ja väikseim
alamjooksul.
Pais oli 1994. a. jõel ainult Tali külas, Külge oja suudmest 1 km alamal.
Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A. Loopmanni (1979) andmeil järgmine: pöld 22%, mets 49%, soo 15%, soostunud võsa ja heinamaa 14%.
Kalastik
Katsepüükidel jõe kuues lõigus registreeriti kaks sõõrsuu- ja 20 kalaliiki: jõesilm, ojasilm, jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, rünt, viidikas,
tippviidikas, vimb, koger, trulling, hink, luts, ogalik, ahven, kiisk, võldas. Jõeosades erines kalastiku liigirikkus ja koosseis ning kalade hulk suuresti.
Ülemjooksul oli jõgi suvel parajaveeline. Keskmisel hulgal oli särge, haugi, ahvenat, roosärge, lepamaimu ja võldast, alla keskmise hulga trullingut ning vähesel arvul turba ja
lutsu. Kesk- ja alamjooksul oli jõgi soojaveeline. Väga arvukalt oli lepamaimu, trullingut ja võldast, keskmisel hulgal särge, ahvenat ja rünti, alla keskmise hulga turba ja roosärge ning vähe ojasilmu, haugi, viidikat, kiiska ja 1994. a. ka jõeforelli. 0+ vanusrühma isendite leidumine tõendab jõeforelli sigimist Tõitoja piirkonnas. Peedi lõigus oli kalu keskmisel hulgal ja leiti kuus liiki: üle keskmisel arvukusel lepamaimu, keskmisel arvukusel särge, trullingut ja võldast, alla keskmise hulga roosärge ja üksikuid hauge. Surju lõigus oli kalu samuti keskmisel hulgal, kuid kalastik üsna mitmekesine (8 liiki). Üle keskmise hulga oli särge, keskmisel arvukusel ahvenat, trullingut ja võldast ning vähe haugi, hinku ja lutsu.Alamjooksul Laadi koolme lõigus oli vool kiire, kalu väga rohkesti, kalastik silmapaistvalt liigirikas (15 liiki) ja selle koosseisus suures ülekaalus karpkalalaste sugukonna esindajad (10 liiki). Väga arvukalt leidus trullingut, arvukalt särge ja rünti, üle keskmise hulga turba ja tippviidikat, keskmisel hulgal haugi, teibi, viidikat, ahvenat, ogalikku ja võldast ning vähearvukalt säinast, vimba, kokre ja lepamaimu.
Reiu jõe kesk- ja alamjooks on ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult üsna tüüpiline ja produktiivne särje-turva jõgi.
Jõevähk. 1994. a. jõevähki ei leitud, 1989. a. oli vähki vähesel hulgal Tõitoja lõigus.

 

Jõgesid tutvustav materjal on lühendatult pärit EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduri bioloogiadoktor Arvi Järvekülg koostatud monograafiast "Eesti jõed"; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.