matkad hinnakiri soovitus soomaa pildid ja jutud tellimine/kontakt
soomaa
Jõed
Pärnu jõgi
Navesti jõgi
Halliste jõgi
Raudna jõgi
Reiu jõgi
Kalamehe eri :)
Soomaa
 
saada sõbrale
avalehele
Pärnu jõgi

Muud nimed: Paide, Vändra-Tori jõgi; Purdi ja Paide vahelise jõeosa vana nimi: Korba jõgi; alamjooksu keskaegne nimi: Emajõgi.
Üldandmed. Eesti suurimaid jögesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaa ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. EJOKN (1986) järgi algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km, valgala 6920 km2.
Tähtsamad lisajõed:
Vodja jõgi (pikkus 20 km, suubub vasakult kaldalt 119,8 km suudmest),
Esna jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 19,5 km suudmest),
Reopalu jõgi (pikkus 26 km, suubub paremalt kaldalt 114,0 km suudmest),
Prandi jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 99,5 km suudmest),
Lintsi jõgi (pikkus 67 km, suubub paremalt kaldalt 84,0 km suudmest),
Aruküla jõgi (pikkus 30 km, suubub vasakult kaldalt 77,7 km suudmest),
Mädara jõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 68,9 km suudmest),
Käru jõgi (pikkus 62 km, suubub paremalt kaldalt 61,1 km suudmest),
Ribasoo oja (pikkus 13 km, suubub paremalt kaldalt 53,3 km suudmest),
Vihtra oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 52,6 km suudmest),
Vändra jõgi (pikkus 49 km, suubub paremalt kaldalt 46,4 km suudmest),
Navesti jõgi (pikkus 100 km, suubub vasakult kaldalt 38 km suudmest),
Piistaoja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 35,0 km suudmest),
Kurina jõgi (pikkus 23 km, suubub vasakult kaldalt 19,1 km suudmest),
Suuroja (pikkus 16 km, suubub paremalt kaldalt 15,7 km suudmest),
Reiu jõgi (pikkus 73 km, suubub vasakult kaldalt 9,1 km suudmest) ja
Sauga jõgi (pikkus 77 km, suubub paremalt kaldalt 1,3 km suudmest).
Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul.         Jõe lähe -  Roosna-Alliku allikajärv (pindala ca 2,5 ha), asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400m alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve (2,7 ha) ja suundub seejärel Roosna-Alliku soostikku. Esimesed 4 km voolab jõgi Iripilli ja Roosna-Alliku raba vahel olevas madalsoos edelasse. Seejärel teeb jõgi Iripilli raba otsast möödumiseks ca 3 km pikkuse haagi lõunasse ja jõuab soo lääneserval oleva Purdi asunduse juurde. Purdis annab jõgi suure osa oma veest paisregulaatori kaudu Pärnu-Jägala kanalisse, käändub järsult löunasse ja voolab edasi piki Lasputri soo lääneserva. Purdist 2 km allavoolu, Korba küla ümbruses, lisandub jõkke allikavett. Praegu suhteliselt veevaene Korba allikas (aastakeskmine vooluhulk 17-20 L/s) on minevikus nähtavasti olnud Pärnu jõe üheks lähteks.
Korbalt edasi voolab Pärnu jõgi läbi soiste metsade ja niitude, käändub kilomeeter külast alamal lõunaedelasse ja jõuab 3 km pärast, Lasputri küla põhjaserval asuva Kükita talu kohal, Tallinna-Tartu maanteeni. Sillast allavoolu voolab jõgi piki Tarbja soo ja Prääma raba idaserva. Kuni Tarbja külani (kuhu 1989. a. rajati vee osalise ümbervooluga paisjärv) suundub jõgi edelasse ja sealt kuni Paide linnani lõunasse. Edasi teeb jõgi õgvendatud kunstlikus sängis lameda kaare ümber Paide linna idaosa ning ühineb veerohkete Vodja ja Esna jõega. Mündi tee siIla lähedal käänab jõgi uuesti edelasse ja sealtpeale on jõesäng valdavalt looduslik. Kuni Kirna külani voolab jõgi Pärnuvälja soo serval. Kirnas jõuab jõgi Türi voorestiku piirkonda, möödub Türi linnast ida ja Särevere alevikust lääne poolt ning ühineb aleviku lähedal Prandi jõega. Ühinemispaigast 2 km alamal, Vilita küla ümbruses, hakkab välja kujunema jõe org ja jõgi muutub palju laiemaks. Lamedaid lookeid tehes möödub jõgi algul Laupa ja 3 km edasi Jändja külast, kus jõel on pais. Jändjast 1,5 km alamal, Mõla külas, käändub jõgi löunaedelasse ja sealt 5 km edasi, Rae külas Lintsi jöe suubumiskohal, lõunakagusse. Sealtpeale muutub jõeorg sügavamaks, jõe kaldad kõrgemaks ja jõesäng käänulisemaks. Rae sillast 6 km alamal, Samliku külas, ühineb Pärnu jõgi Aruküla jõega, suundub uuesti edelasse ja voolab selles üldsihis ligikaudu 40 km, kuni Navesti jõe suubumiskohani. Järjekorras möödub jõgi Kurgjast (kus jõel on 90. aastail taastatud veskipais), Oriküla, Valma, Lüüste, Tagassaare, Suurejõe, Mustaru, Võiera, Vihtra, Rahnoja, Kavasoo, Piistaoja ja Jõulu külast ning jõuab Jõesuu külla. Seal ühineb Pärnu jõgi oma suurima lisajõe Navesti jõega ja käändub lääneloodesse. 4-5 km alamal, Leevi ja Muraka küla vahel, teeb jõgi haagi põhjaloodesse ja jätkab seejärel uuesti voolu üldsihiga edelasse. Jõe kõrged kaIdad on sealtpeale üsna tiheda asustusega ja valdavalt põllustatud. Jõgi möödub algul Kose külast ja Tori alevikust ning edasi Oore, Randivälja, Taali, Kildemaa, Rütavere, Urumarja, Kõrsa, Pulli ja Viira külast, Sindi linnast, Paikuse alevikust ning Tammiste külast ja aiandist. Tori alevikus on jõe vasakul kaldal maanteesilla lähedal koobastega liivakivipaljand ("Tori põrgu"). Silla külas ühineb Pärnu jõega lisajõgi Reiu. Umbes 1 km viimase suubumiskohast allavoolu jõuab jõgi Pärnu linna idapiirile ja käänab loodesse. Edasi voolab jõgi piki Raeküla ja Papiniidu linnaosa serva, pöörab seejärel lameda kaarega läbi Pärnu linna läände ja lõpuks lääneedelasse, ühineb Sauga jõega ning suubub Pärnu lahte kesklinna ja Vana-Pärnu linnaosa vahel. Jõe suudmest rohkem kui 2 km kaugusele merre ulatuvad kivimuulid ehitati 1859.1864. a. Jõe suudme-eelne osa kuni Reiu jõe suubumiskohani on laevatatav ja allub mere mõjule.
Jõe valgala hõlmab suurema osa Pärnu madalikust, Sakala kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku lääneosa ning Kõrvemaa edelaosa.
Ülem- ja keskjooksul voolab jõgi õhukese pinnakatte ja paasaluspõhjaga alal. Jõesäng on seal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhja. Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jöeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati.
Pärnu jõgi on mõõduka kaldega: veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 76,2 m ja suudmes 0 m ning keskmine lang 0,53 m/km. Jõe piires on lang jaotunud võrdlemisi ühtlaselt.
Suhteliselt suur on lang keskjooksul Türi-Alliku ja Prandi jõe suudme vahel (5,5 km-l 6,3 m ehk 1,14 m/km), samuti Vändra ja Navesti jõe suubumiskoha vahel (8,4 km-l 7,0 m ehk 0,83 m/km), ning väga väike suudme-eelses osas Reiu jõe suubumiskohast alamal (9 km-10,4 m ehk 0,04 m/km). Pärnu jõe veejõudu on kasutatud aastasadu. Laupa mõisas oli saeveski olemas juba 17. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel olid jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, Vihtras (2 veskit), Tori-Jõesuus (Päästalas), Levil, Asvles ja Oorekülas (2 veskit), puupapivabriku paisud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Uurimisajal olid korras jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis.
Kärestikke leidub jões peamiselt endiste ja praeguste paisude juures ning rändkivide kuhjumise kohtades. Tuntumad on Türi-Alliku, Särevere, Rae, Kurgja, Oriküla, Valma, Saareniidu, Vihtra, Laiakivi, Pärntõkke, Tori-Jöesuu (lang 1,9 m), Vanksi, Levi (lang 1,4 m), Asvle, Virula, Ooreküla ja Sindi (lang 1,7 m) kärestik.
Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasustusega soises maastikus. Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas, on jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asustusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe.
Kiviajal oli Pärnu jõe alamjooksu piirkond Eesti üks tihedama asustusega alasid. Sealt pärineb rohkesti luu- ja sarvesemete leide, mis on enamasti saadud liiva kaevandamisel. Sindist 1 km ülesvoolu asuvas Pulli külas on avastatud Eesti vanim asulakoht (leiud dateeritud aega ca 7500 a. e.Kr.).

Kalastik. Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Kirjanduse andmeid kalastiku
koosseisu kohta on suhteliselt rohkesti. Teada on kokku 30 kalaliigi (lõhi, forell, vikerforell, siig, meritint, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas vimb, koger, karpkala, trulling, luts, ogalik, luukarits, koha, ahven, kiisk, madunõel) ja kahe sõõrsuuliigi (merisutt, jõesilm) leidumise kohta. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. 3 m kõrgusele Sindi paisule 1975-1979 ehitatud kalatreppi koelmutele tõusuks suudavad kasutada kalaliigid erisugusel määral. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhi, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi.
Jõevähk. 1989. ja 1996. a. üheski uurimislõigus jõevähki ei kohatud.

 

Jõgesid tutvustav materjal on lühendatult pärit EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduri bioloogiadoktor Arvi Järvekülg koostatud monograafiast "Eesti jõed"; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.